Sügisel kööki toodud puuviljade ning prügikastide ümber sagivad äädikakärbsed on olulised laboriloomad. Atlanta Emory ülikoolis kasutatakse tillukesi putukaid parasiitide mõju uurimise mudelina. Tuleb välja, et äädikakärbsed kasutavad enda tervena hoidmiseks üsna äärmuslikke vahendeid.

Äädikakärbse kõige ohtlikumaks vaenlaseks on väikesed parasiit-herilased, kes munevad vastsete sisse ja asuvad pärast koorumist oma peremeest seestpoolt sööma.

Mõned äädikakärbsed suudavad siiski immuunsüsteemi abil parasiidimunad hävitada. Nii käib äädikakärbeste ja parasiitide abil pidev evolutsiooniline võidujooks.

Emory ülikooli bioloog Todd Schlenke tahtis teada, kas äädikakärbsed võiksid parasiitide vastu ära kasutada seda, et nad tarbivad pidevalt alkoholi.

Äädikakärbeste vastsed söövad üleküpsenud puuviljadel elutsevaid seeni ja baktereid. Seetõttu on nende elukeskkonnas pidevalt kuni 15 protsenti alkoholi.

Schlenke toitis äädikakärbseid Petri tassidelt, mis olid jagatud kaheks. Ühel poolel oli tavaline pärm, mis on laboris elutsevad putukate igapäevane toit. Teisel tassipoolel olevale pärmile oli lisatud kuueprotsendilist alkoholi.

Äädikakärbeste vastsed said valida, mida süüa. Osad vastsetest olid nakatunud parasiidiga, kes muneb erinevate putukaliikide noorjärkudele.

Ööpäev hiljem oli 80 protsenti nakatunutest ainult alkoholi sisaldava sööda kallal. Nakatumata vastsetest sõi alkoholiga pärmisegu vaid kolmandik.

Alkoholi tarvitanud vastetest ligi 60 protsenti sai selle abil parasiitidest lahti.

"Herilased ei kannata alkoholi. Nende siseelundid saavad tõsiselt kahjustada," selgitas Schlenke.

Uurija kordas katset ka teise herilaseliigiga, kes on muneb ainult äädikakärbeste vastsetele. Ka siis eelistasid äädikakärbsed alkoholiga toitu. Kuid alkoholirikas menüü osutus parasiitide vastu vähem tõhusaks ja hävitas herilased vaid kümnel protsendil juhtudest.

"Ainult äädikakärbsel parasiteeriv herilane on kohastunud sellega, et tema peremehed on pidevalt auru all," ütles Schlenke.

Teadlane loodab, et nüüd hakatakse rohkem uurima alkoholi mõju erinevatele tõvestajatele ja tehakse kindlaks, kas äädikakärbsed on ainulaadsed elusolendid või kasutavad ka teised loomad alkoholi parasiitide vastu võitlemiseks.

"Alkoholi pidev tarvitamine kahjustab inimese immuunsüsteemi, kuid vähesel  tarbimisel võib olla positiivne parasiite hävitav mõju," selgitas ta.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.

Londoni ülikooli loomapsühholoogid treenisid karukimalasi(Bombus terrestris) aru saama nii liigikaaslaste kui ka meemesilaste signaalidest, et läheduses on rikkalik korjeala.

Selgus, et kimalased kasutasid mesilastelt saadud infot sama hõlpsasti kui teiste kimalaste teateid.

Ilmselt on loomade liikide vaheline sotsiaalne õppimine looduses tavalisem, kui inimene seda arvata oskab.

"Sotsiaalset õppimist - uute käitumisviiside omandamist uuritakse enamasti ühe liigi piires. Kuid inimene saab tihti loodusest inspiratsiooni.  Me lõime lindude ning putukate eeskujul lennukid. Ka loomad võivad kasutada teistelt liikidelt saadud infot toiduallikate või heade pesitsusalade kohta, " selgitas uurimuse autor Erika Dawson.

Uurija sõnul näitavad katsetulemused, et teiselt putukaliigilt saadud vihjed võivad kimalastele olla väga väärtuslikud.

Mesilased ja kimalased toituvad tihti samadel taimedel ja suurtel õitel võib korraga kohata erinevaid putukaid.

Ka võivad kimalased ja mesilased toidutaimede pärast vihasemalt konkureerida kui seni arvati ning konkurendi signaalide lugemine on tõeline spionaaživõte.

Uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE.

Mudelorganismina kasutataval müürlooga-nimelisel taimeliigil mõjutab ööpäevane rütm kuni kolmandiku geenide avaldumist. Ka paljud taimede kaitsemehhanismid aktiveeritakse sisemise kella abil, näitasid USA Rice´i ülikooli biokeemikud.

Danielle Goodspeed tegi katseid müürlooga ning seda taime söövate liblikaröövikutega. Uurija mõjutas putukavastseid ja taimi valgusega nii, et  osadel katsealustel läksid öö ja päev vahetusse.

Selgus, et kui aplate loomade ja taimede ööpäevane tsükkel kattus, panid taimed putukarünnakutele üsna hästi vastu. Kuid nihkesse aetud sisemine kell oli taimedele hukutav. Kui röövikutel oli siis päev, kui taimedel oli öö, sõid nad suure osa taimelehtedest ära.

Selleks, et aru saada, milline mehhanism selle taga on, uuris Goodspeed taimedes jasmonaadi-nimelise hormooni sisaldust. Jasmonaat reguleerib taimede kaitsesüsteeme, sealhulgas ka  putukate seedimist takistavate ainete tootmist.

Müürloogataimed toodavad fütohormooni rohkem päevasel ajal, kui ka putukad on aktiivsed. Lisaks reguleerib hormoon bakterivastaste ainete sünteesi taimekudedes. Nii ongi taimed päevasel ajal keemiliselt relvastunud ja valmis röövikutele vastu panema.

Jasmonaat kuulub ka paljude inimesele oluliste toidutaimede kaitsearsenali – hormoon aitab end kahjurite eest kaitsta riisil, maisil ja tomatil.

Hormoone tundes saab selgemaks, miks putukad mõnda taimeliiki rohkem kahjustavad ja nii saab põllukultuure kaitsta putukakahjustuste eest.