Hiirekuningas, aita! Keskmises suurpoes sibab sadu hiiri-rotte

"Keskmiselt võib arvestada ühe närilisega viie ruutmeetri kohta ja kui poe pind on keskmiselt 2000 ruutu, siis võib seal askeldada umbes 400 hiirt-rotti," räägib kahjurite hävitamise spetsialist.

Õhtulehega võttis eile ühendust lugeja, kes märkas väidetavalt Tallinnas Järve Selveri müügisaalis krõpsupakke täis euroaluse all hiirt ning tegi loomakesest ka pildi.

"Selveris jooksevad hiired riiulite vahel rahulikult ringi. Ei tea kas koristaja on karmide majandusolude tõttu koondatud? Olge valvsad, Lays krõpsupakid võivad olla juba seest tühjad," märgib ta kaaskirjas.

Selveri avalike suhete juht Annika Vilu sõnul on foto põhjal raske kauplust kindlaks teha, närilisi ei tohiks olla üheski poes. "Samas tikuvad linnud, aga ka närilised, just külma tulekul aktiivselt igast avast sisse," selgitab Vilu. "Meil tehakse regulaarselt tõrjet, viimati käisid selle ala spetsialistid Järvel 13. jaanuaril."

Viie ruutmeetri kohta vähemalt üks näriline

Kahjurite tõrjega tegeleva OÜ PestControl tegevjuhi Meelis Lepa hinnangul elab ja tegutseb poes iga viie ruutmeetri kohta vähemalt üks näriline. "Neid tuleks tõrjuda iga kahe kuu järel," toonitab ta.

Külma eest poodidesse varjule tulnud närilisi hävitatakse tänapäeval kahel moel. "Hiirtele ja rottidele pannakse mürgitatud sööta," kirjeldab Lepp. "Kui näriline seda sööb, tekib tal õhupuudus, sisemised verejooksud ja muud sellised hädad. Loomake läheb ruumist õue õhu kätte ja sureb seal. Sellel mürgil on ka mumifitseeriv toime, et kui rott või hiir peaks siiski ruumis ära surema, siis ei lähe ta haisema."

Teine näriliste hävitamise moodus on nende liikumisteedele spetsiaalse mürgise pulbri puistamine. "Kui hiirel või rotil on kaupluses leiduvast heast ja paremast kõht täis, siis ta ei pruugi mürgitatud sööta võtta ja siis aitab see meetod," räägib Lepp. "Näriline läheb üle selle pulbri ning seda jääb ta karvadesse kinni. Ja kui ta end puhastama hakkab, sööb ta seda sisse, mürk satub organismi, kus ta siis laastamistööd teeb."

Lepa sõnul on püütud närilisi tappa ka toidu sisse segatud kipsipulbriga, kuid see meetod pole piisavalt tõhus. "Loomake sööb selle küll ära, kuid kõhus on niiske keskkond ja kips ei kivistu korralikult. Ta sureb küll varsti ära, kuid kips ei sunni teda, erinevalt spetsmürgist, hoonest välja minema ning ta poeb kuskile surema ja hakkab haisema," lausub ta.

Hiiri-rotte poe lahtioleku ajal tavaliselt ei trehva

Näriliste harjumusi ja liikumist tundva Lepa sõnul ei lippa hiired-rotid kaupluse lahtioleku ajal müügisaalis ringi. Ent see, et neid näeb harva, ei tähenda, et neid ei ole. "Isegi liikumisandurid on öösiti nende ringisebimisele reageerinud," lisab ta.

Lepa sõnul on kauplustes närilistel piisavalt peidukohti. Vanemate poodide põranda all on terved käikude labürindid, uuemates poevad nad laos kaupade vahele ja püsivad seal tunde liikumatutena, et vaikuse saabudes tegutsema hakata.

Rotid kasutavad liikumiseks meelsasti ripplagesid ning ühe lehega rääkinud kliendi sõnul oli üks neist mõne kuu eest sealt isegi ühe Tallinna suurpoe külmletti kukkunud.

Lepa sõnul ei tasu karta, et inimene kauplusesse pandud mürgi läbi kannatada saab. "Halvim, mis võib juhtuda, on kõhulahtisus. Aga üldiselt ei panda mürki müügisaali ja võimalus, et inimene sellega kokku puutub on minimaalne," selgitab Lepp. "On olemas teoreetiline võimalus, et mürgiga kokku puutunud näriline läheb üle pakendatud kauba, inimene võtab täpselt sealt kinni ja paneb kohe käe suhu. Aga kogused on nii pisikesed, et sellest ei juhtu midagi."

Kõik toit on pakendatud, lahtise toidu letid on kaetud ning ööseks pannakse lahtine kaup sealt ära. "Näriline saab vahetult kokku puutuda vaid puu- ja juurviljadega, kuid neid tuleb korralikult pesta juba kas või taimekaitsevahendite tõttu," lisab näriliste tõrjuja.

Mürk on mõeldud tapma maksimaalselt poolekilost närilist. "Suitsetaja kahjustab naabri tervist rohkem," lausus Lepp.

Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp ei osanud Meelis Lepa väiteid näriliste arvukusest kinnitada ega ümber lükata. Toonitas, et toidu käitlemise ettevõtetes neid olla ei tohiks ja kui nad tekivad, tuleb kohe tõrjuma hakata. "Meie kontrollime, kas ettevõttel on kahjuritõrje plaan ja kas seda täidetakse," lausus Lamp.

(Õhtuleht)