Toakärbes Musca domestica

Välimus Toakärbse kere on hall. 4 kitsa triibuga; kõht tuhmkollane või kollane. Toakärbse pikkus on 6-8 mm. Toakärbsel on olemas vaid esitiivad. Tagatiivad on muutunud sumistiteks.

Elukoha asupaik
Toakärbes viibib kogu maailmas kõige meelsamini prügihunnikute ja kanalisatsioonitorude ligiduses. Iga kärbes kannab pärast väljaheidetel või jätetel viibimist oma kehal umbes kuut miljonit mikroorganismi ning soolatorus veel 25-28 miljonit.

Järelkasv
Areng algab viljastatud munarakust, millest koorub välja vagel, mis kasvab teatud suuruseni ning moodustab kookoni. Vagla ja valmiku üleminekuperioodi nimetatakse nukuks. Emane toakärbes muneb kõdunevale aluspinnale munad – 100-120 tükki korraga. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Seejärel kooruvad munadest vaglad. Need on valget värvi, jalutud, värtnakujulised, eestpoolt kitseneva kehaga. Keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkumise

ks. Edasine areng toimub pruunikas, paksude seintega tünnikujulises kookonis.Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub see kookoni esiotsas oleva raku katki, mis avab kookoni esiotsas asuva kaanekese. Kookonist väljub valmik, kes kohe pärast tiibade kuivamist laia maailma lendab.
Troopikapiirkondades vältab kogu arengutsükkel nädalpäevad. Kuni õhutemperatuur alla 15º C ei lange, on kärbsed võimelised kogu aeg paljunema. Kui kärbsed, nende vastsed ning kookonid ei hukkuks, siis võiks ühe emakärbse ühe suve järglaskond küündida isegi kuni viie triljoni isendini.

Munemine

Larvid